Kooli ajalugu

Kuni XIX sajandi lõpuni ei olnud Peipsiääre valla territooriumil ühtki kooli. Olid üksikud inimesed, kes oskasid kiriku-slaavi keelt ja õpetasid seda ka lastele. Näiteks õpetas Varnja külas lastele matemaatikat keegi erusoldat. Õpetamise eest tuli tasuda. Lähim kool asus Alatskivil, kus toimus õppetöö eesti keeles.

Esimesed andmed Kolkja Põhikooli algusest on aastast 1901. See oli vene õppekeelega „Емельяшина школа” . Nimi oli antud kooli asukohamaja peremehe järgi. Koolis oli üks klassikomplekt ja üks õpetaja. Õpetajaks oli Persidski (pärit Välgi külast). Koolis käisid ainult vabatahtlikud.

Esimesed kirjalikud andmed (õppenõukogude protokollid) on aastast 1929. Kool kandis siis nime „Колецкое начальное училище”, juhatajaks oli A.Oberpal. Kool töötas kahes vahetuses. 1931. aastast oli Kolkja Algkool 6-klassiline. Õpetajateks olid I, II, III kl. – L.Fels, A.Kussov, O.Kool. IV, V ja VI klassis toimus ainesüsteem, põhiaineid õpetasid A.Oberpal ja Rodion Baranin. 1933. aastal määrati Kolkja 6-klassilise Kooli juhataks Oskar Grünbaum. 1935.-1936. õppeaastal töötas koolis 3 klassikomplekti, kus õppis 117 õpilast. 1937.-1938. õppeaastal määrati kooli juhataks A. Dubkovski. Õpetajad olid N.Oinas ja O.Rõbakova. Saksa okupatsiooni ajal töötas kahes vahetuses. Õpetajateks olid O.Rõbakova, N.Oinas, I.Trubitšõn, G.Piljatskaja.

1944.-1945. õppeaastal sai kool uue nime – Kolkja Mittetäielik keskkool (7 klassi). Kooli direktoriks kinnitati Rodion Baranin. 1947.-1948. õppeastal töötas Kolkja Mittetäielik Keskkoolis 8 klassikomplekti 223 õpilasega, koolis oli kaks esimest klassi. 1949.-1950. õppeaastal kolis kool vallamajja, mille ruumid olid remonditud ja kooli jaoks kohandatud.

1955. aastal peale Rodion Baranini äkksurma kinnitati kooli direktoriks Ivan Korhonen.

1956. aastal toimus vallamaja kapitaalremont. Hoone sai teise korruse. 1959. aastal saadi kooli elektrivalgustus. 1961. aastal kinnitati kooli direktoriks Nokolai Balujev. 1965. aasta kevadel istutati õpilased ja õpetajad kooli juurde imeilusa kaasiku, mis ka nüüd kaunistab Kolkja küla.

1990. aastal projekteeriti uus koolimaja, algas ka ehitamine, see aga jäi katki seoses Nõukogude Liidu lagunemisega. 1995. aastal algas taas uue koolimaja ehitamine, mida toetas aktiivselt Niina Baranina.

4.07.1997 toimus kohalik suur sündmus: avati pidulikult uus uhke koolimaja. Avamisel osalesid Eesti Vabariigi president Lennart Meri, haridusminister Mait Klaassen, Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Peeter Olesk. Kooli avamine oli Peipsiääre piirkonnale ajalooline sündmus. Peipsiääre vallavalitsus korraldas külalistele sooja vastuvõtu vene kombe kohaselt soolaleivaga.

Endine koolimaja on saanud täiesti uue kuue ja moodustab praegusest vaid ühe osa. Vanas koolis olid äärmiselt kehvad õppimistingimused, polnudki sööklat ega võimlat. Raamatukogu pidi ära mahtuma neljale ruutmeetrile. Nüüd on kooliskäijatel suur võimla, mida kasutatakse ka aulana. Koolis on arvutiklass.

10.07.1998 avati Kolkja Põhikooli ruumes pidulikult vanausuliste muuseum. Meie kool asub Peipsiääre valla territooriumil, kus elavad põhiliselt vanausulised venelased, kes on XVIII sajandil põgenenud Venemaalt usuliste tagakiusamiste eest. Vanausulised perekonnad on kiindunud omapärasesse elulaadi ja ususse. Muuseumi eksponaadid jutustavad Peipsiääre vanausuliste olmest, tööst ja usulistest kommetest. Muuseumi olemasolu võimaldab õpilastele avatumat ja emotsionaalsemat suhtumist kodukoha ajalosse ja pakub materjali kodu-uurimistöödeks. Muuseumi külastavad mitmed kohalikud ja ka välisekskursioonid.

Meil on hea meel, et meie lastel on võimalik õppida ja õpetajatel õpetada uues hubases lapsesõbralikus koolihoones.

4.07.1997. aastal avati pidulikult uus koolihoone. Sellest sündmusest võtsid osa Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja haridusminister Mait Klaassen.

Peipsiäärsetest elanikest suur osa on venelastest vanausulised, kes on jäänud oma usule truuks 10.sajandist alates. Tagakiusamiste tõttu tulid vanausulised Venemaalt Peipsi läänekaldale 17.sajandi algul. Siin rentisid nad maatükke ja kalapüügivahendeid. Osa esimeste vanausuliste poolt põletatud tellistest hooneid on alles veel tänaseni.

Vene vanausulistele on omane elada mitmete kilomeetrite pikkuselt külgevates ridakülades, kus omapärase arhitektuuriga majad asuvad mõlemal pool tänavat. Igas majas on ikoon, mis on sügava religioossuse sümboliks.

Peipsi, Euroopa suuruselt viies järv on aastasadu toitnud rahvast kaldal ja sellest kaugemalgi. Hinnatud on järve kaldal kasvatatud sibulad ja juurviljad. Peenrad kaevatakse endiselt esiisade kombel labidaga – sirged ja sügavate vahedega. Hilissuvel on vaatamisväärsuseks kuldseid sibulaid täis lavatsid ja seintel rippuvad sibulatest palmikud.

Vanausu säilimise keskusteks on palvemajad. Esimesed neist ehitati aastatel 1740-90 Kolkjasse, Varnjase ja Kasepääle. Hetkel on Peipsiääre vallas neli tegutsevat palvemaja. Väike-Kolkja palvemaja uhkuseks on Gavriil Frolovi ja tema õpilaste poolt loodud ikonostaas. Suur-Kolkja palvemaja on ehitatud 1880.a.

Kasepää palvemaja on ehitatud 20.sajandi algul ja ikoonid on annetatud kohalike elanike poolt.

Varnja palvemaja on valminud veidi üle 100 aasta tagasi. Ikonostaas on tehtud Riias. Praegu on Eestis 11 vanausuliste kogudust, mis ühendavad 15000 inimest.

Tähtsamad usupühad:
‍
Jõulud – 7. jaanuar
Uusaasta – 14. jaanuar
Kolmekuningapäev – 19. jaanuar
Vastlad – veebruar, märts
Lihavõtted – aprill, mai
Nelipüha (suvistepüha) – mai, juuni
Jaanipäev – 7. juuli
Peetripäev – 12. juuli
Iljapäev – 2. august
Jumalaema uinumispäev – 28. august
Pokrov – 14. oktoober

Traditsioonide säilitamiseks on Kolkja koolis sisse viidud vaimuliku kultuuri tunnid, milles õpetatakse lastele ka vanaslaavi keelt.

1998. aastal avati kooli ruumides vanausuliste muuseum, milles on sisustatud vanausuliste tüüpiline tuba.

Aukohal on ikoonid. Eksponeeritud on riided, mida kanti igapäevaselt ja pühade ajal. Koha on leidnud ka vanaslaavikeelsed raamatud, koorilaulu vihikud, meeste ja naiste kaelaskantavad ristid, töö- ja olmeriistad, esivanemate fotod.

Hetkel asub muuseum endises vallamajas. Muuseumi külastamiseks tuleb eelnevalt teatada Anna Portnovale aadressil: Kolkja, Peipsiääre vald, 60306 Tartumaa või telefonidel 7453431, 50499908, 53922444.

Traditsioonilise vanausuliste köögiga saab tutvuda Kolkja kala- ja sibularestoranis, kus külastajatele on 40 kohta. Samas hoones asub ka 70 inimest mahutav saal suuremate ürituste tarbeks.