Mis on keelekümblus?

Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt.
Keelekümblusõppe olemuslikeks joonteks on  üks õpetaja – üks keel ning lõimitud ja koostöine õpe. Lõimitud ja koostöises õppes:

• on õppima õppimine tähtsal kohal nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul;
• keeleõpet toetatakse kõigi ainete tundides;
• kasutatakse ulatuslikult teema- ja projektiõpet;
• ainesisu (nt geograafia, ajalugu) omandamist toetatakse keeletundides;
• on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte;
• tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi.

Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppega on soovitav alustada teise klassi teises poolaastas. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.

Hilise keelekümbluse puhul on viies-kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete mahtiga äev kahe tunnini. Järgmistes klassides tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast. Säilib vene keele kui emakeele ja võõrkeele õpe.

Allikas: http://kke.innove.ee/kkk

Keelekümblusprogrammi üldeesmärgid ja põhimõtted

Eesmärgid on:

• eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);
• vene keele valdamine eakohasel tasemel;
• klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;
• eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
• kolmanda keele hea oskus.

Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega.

Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.

Põhimõtted on:

• üks õpetaja – üks keel;
• «rääkivad seinad»;
• rühmatöö;
• õpetaja ja õpilaste kõneaktiivsus 80/20;
• eesmärgistatud õppimine;
• peegeldamine/refleksioon;
• aktiivõppemeetodite kasutamine.

Allikas: http://kke.innove.ee/kkk

Müüdid

Müüdid, mida kogemused ega teadusuuringud EI KINNITA!

• Teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad.
• Teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi.
• Lastel on oluliselt raskem õppida, sest eesti keelt mitte valdavad vanemad ei saa neid toetada.
• Lastest kasvavad nn poolkeelsed – nad ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega teist keelt.
• Reaalaineid on teises keeles raskem õppida.

Allikas: https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/keelekumblus/fakte-keelekumblusest/